Muusikal “Arabella”

Olav Ehala – Leelo Tungla muusikal „Arabella“
Libretist: Leelo Tungal
Helilooja: Olav Ehala
Dirigent: Elmo Tiisvald
Lavastaja: Margus Kasterpalu (Ugala Teater)
Koreograaf: Oleg Titov (Ugala Teater)
Kunstnik: Rosita Raud
Osades: Maria Soomets (Teater Vanemuine), Hannes Kaljujärv (Teater Vanemuine), Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Priit Volmer (Rahvusooper Estonia), Tanja Mihhailova jt.
Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester
Koostöös Ugala Teatriga
Esietendus 13. augustil 2013 Birgitta festivalil Pirita kloostris

Kui laste(muusika)teatris korraldataks konkurss „tunnustatud eesti maitse“, siis võidaks selle muusikal „Arabella“.

Mitu põlve lapsi on Ehala muusika saatel üles kasvanud. Traditsioon jätkub. Ehala uus muusikal „Arabella“ meenutab õrnematel helikäikudel „Nukitsamehe“ kodulaulu, tormilisematel rahalaulu.

Hea eesti asi on ka Aino Perviku raamat, mis seekord muusikanahksete kaante vahel kõrgetasemelise seltskonna poolt ette mängitakse.

Rosita Raua lavakujundus koos kõrgust pooleks jaotava laevateki ja laeva sisemusega annab rohkelt ruumi liikumiseks. Koreograaf Oleg Titov on antud ruumi täitnud efektse liikumisega. Lavakujundusele lisandus ootamatu audiovisuaalne efekt, mis tekkis lava taustapannool lainetava mere ja kloostrivaremete kohal sadava vihma vahel.

Hannes Kaljujärv sobib Taaniel Tinaks nagu valatult oma käreda, aga punktuaalselt selge ja kandva häälega. Selle võiks patenteerida. See hääl koos puänteerivate sõnalõppudega, mis mitmesajapealist publikut peos hoidsid, oli kuulamisväärsus omaette. Ja muidugi lisas Kaljujärv karakterile kuulsaid puusanõkse, mis juba 1980ndatest Vanemuise publikut on hullutanud. Head eesti asjad.

Arabellat mängib Tomi ja Anni saatest tuttav Maria Soomets, kes tragilt mööda lava jookseb ja usutava – ning unistava – mereröövlikraade mõõdu välja annab.

Linnateatri seltskonnast on laval oma tuntud headuses Andero Ermel pika piraadina ja tõelise pühamehekuju saavutanud Rain Simmuli rändur Hasso. Lisaks neile trupijuht ja näitleja Veiko Tubin lausa kahes rollis – merehaige laevakoka ja aktsendiga kõneleva trahteripidajana. Skorpioni kokana serveerib Tubin keset muusikali ka heligulinaarse üllatuse – Ehala poolt lüürilisse meloodiasse peidetud räpplaulu-koha.

„Arabella laul“ on aga see, millest võib saada praegustele lastele kodulaulu või „Ma tahan olla öö…“ mõõtu kummituslugu.

Kokkuvõttes on kahetunnine muusikal kindla käega rütmistatud tundelisemate ja piraadipõnevus-kohtadega, nii et igav ei hakka.

Täpsemat vokaalset analüüsi leiab Anne Prommiku äsjasest Sirbi-artiklist. Nõustuma peab ka tema küsimusega Tanja Mihhailova kõrtsitantsijanna Rosita rolli kohta: „kas pahelise kaunitari rollilahenduses oleks üldse võimalik stampe vältida?“ Tõepoolest, see on keeruline, eriti kui enne peab õppima rolli lahendama.

Üldiselt väärib aga tunnustust, et tugev omamaine muusikal „Arabella“ olemas on. Ugalas mängitakse seda talvel edasi. Hea eesti muusikal sobib ka jõulumaitseks.

Eva-Liisa Linder

Advertisements
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s