“Madlike” Iloni Imedemaal

Miksteatri lavastus “Madlike”
Autor: Astrid Lindgren
Dramaturg-lavastaja: Kaido Rannik
Kunstnik: Rosita Raud
Muusikaline kujundaja: Sofia Joons
Mängivad: Piret Krumm (Eesti Draamateater), Mirko Rajas (NUKU), Garmen Tabor (külalisena), Toomas Tross (Piip ja Tuut Teater), Kata-Riina Luide (Ugala), Kristo Toots, Maritta Mark, Kärolin Kikas, Anna Regina Kalk, Karel Rahu.
Esietendus 28.06.2013 Haapsalus Iloni Imedemaal

Eelmisel suvel Hiiumaal Lindgreni-lavastuse teinud Jaanus Rohumaa ütles „Väikese Tjorveni“ tutvustuses, et juba reis üle mere saare kõige Rootsi-poolsemasse otsa, punaste majakestega ääristatud sadamasse, on osa lavastuse elamusest. Tõepoolest, suveteatri puhul mängivad leitud paigad suurt rolli lavastuse kogumuljes. Kui „Tjorveni“ puhul sattusid kohalejõudnud külastajad etendusmaailmas omakorda kaugetesse seiklustesse koos hiiglasliku koera Pootsmaniga, siis „Madlikese“ puhul langeb põhitähelepanu justnimelt võrratule miljööle.

Lindgreni “Madlikest” mängitakse Haapsalus Ilon Wiklandi muuseumi ehk Iloni Imedemaa õuel. Kuurortlinn väikeste romantiliste tänavate, puumajade ja hindamatu merevaatega annab suurepärase tausta „Madlikese“ sündmuste jaoks. Elavad loo tegelased ju Rootsi äärelinnas, Jaanikingu-nimelises kodupaigas. Ja Ilon Wikland, nende joonistaja, on veetnud oma lapsepõlve osalt just Haapsalus. Seega saavad muljed alguse juba enne etenduspaika jõudmist ja ümbrus jääb mängima olulist rolli miljööteatris.

Wiklandi muuseumi hoovi sisenedes jätkub atmosfääriloome kohe värava lähedal asuva saialetiga. Jäätise ja kohvi kõrval pakutakse müügiputkas Nilssoni suhkrukringleid, mida hiljem ka esituse jooksul mitu korda mainitakse. Suhkrukringlid kujunevad etenduse avalöögiks ja saavad tähelepanu ka etenduse ajal – nimelt ei vaibu külastajate huvi kohvinurga vastu isegi näitemängu ajal. Üheks märksõnaks võikski olla suhkrukringli-etendus.

Muidugi on terve muuseumihoov vaatamisväärsus. Kena korras muuseumimaja koos abihoonete, aidakeste ja kuurikestega, kus saab tavalise muuseumipäeva jooksul mitmeid põnevaid tegevusi teha, nt mänguhobuse selga ronida, ehteid meisterdada, puust kalakesi õngitseda, tondilasketiirus kummitusi tabada jne. Lisaks leiab maja seest Wiklandi raamatuillustratsioonide näituse.

Muuseumi hoovi peal, väikeste abihoonete ees, sees ja katuse peal tegevus toimubki. Mängupaigale lisavad nüansse murupealne söögilaud ja puudevaheline võrkkiik koos vaibakestega, samuti mängivad olulist rolli ajastuloolised kostüümid (kunstnik Rosita Raud). Romantilises väikelinnamiljöös jooksevad ringi peategelased, jutustuse järgi 7-aastane Madlike (Piret Krumm) ja tema naabripoiss, 15-aastane Abbe (Mirko Rajas), samuti Abbe vanemad: eluraskuste kiuste end rõõmsaks naeratav ema Tädi Nilsson (Garmen Tabor) ja heasüdamlik napsutav isa Onu Nilsson (Toomas Tross).

Kahe napi vaatuse jooksul saab heita pilgu raamatu valitud episoodidele. Esile tõuseb ajalooline taust. Esimese maailmasõja ajal toimuvate tegevuste ühiskondlikud markerid kipuvad laste mängu- ja suurte igapäevategevuste vahelt välja turritama, lisades ohunoote. Nii elab Madlike kaasa teenijanna Alva (Kata-Riina Luide) rahamurele ja õpib isa käest sõnapaari „abitu vaesus“. Tekstiliselt jäävad sotsiaalteemade kõrval kõlama Lindgreni eluarmsad väljendid, nt kutsub Abbe isa oma teist poolt ülemnõiaks ja palub tüütul rahanõudjal otsida üles värav, kust too äsja sisse oli tulnud. Suveteatripublik hakkab neid nalju vaheajal üksteisele õhinal üle jutustama.

Madlikese jaoks saavad sündmusteks igapäevamängud – naabripoisi kõrgest soost vaarisa vaimu luuramine või teenijannaga koos paremast elust unistamine. Samuti elab tüdruk kaasa naabripoisi haigusele ja päästab lotovõidu abil sõbra ema meditsiiniuuringute objektiks sattumisest pärast surma. Suuremat tähelepanu pööratakse linnakesse saabuva lennuki episoodile, mille aluseks Lindgreni päriseluline mälestus 1919. aastal Vimmerbys toimunud demonstratsioonlennust.

Piret Krummi mängus kujuneb Madlikesest tarmukas ja heasüdamlik tüdruk, kellest kumab sisemist ilu nagu kuust, ehkki Krummi näitlejapotentsiaali arvestades olnuks võimalik muusumihoovil näha ka supernoovat. Üllatavaid hetki on Toomas Trossi mängus napsutava papana, kes kõrtsist koju saabudes oma klounaadikogemusega veenva füüsilise etteaste annab. Emotsionaalseid rõhke lisab aidast kostev makimuusika.

Nii käiakse tunnise etenduse jooksul läbi mitmeid nukraid ja rõõmsaid meeleoluhetki ning peagi lähevad vaatajad Haapsalu linnamiljööga edasi tutvuma.

Eva-Liisa Linder

Advertisements
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s