Pettson ja Findus

Autor: Sven Nordqvist
Dramatiseerija: Jonas Svensson
Tõlge: Ülle Kiivet
Lavastaja: Marko Mäesaar
Kunstnik: Liisa Soolepp
Osades: Karol Kuntsel ja Ott Sepp
Esietendus 7. septembril 2012 Vanemuise teatri Teatri Kodus
Lavastuse infot teatri kodulehelt vt siit.

Lutsu tänava väikses mängupaigas Teatri Kodus esietendus sügise alguses lugu muhedast talumehest ja tema kassist. Paljud lapsed teavad Rootsi kirjaniku ja lasteraamatute illustraatori Sven Nordqvisti loodud tegelasi Pettsonit ja Findust multifilmidest. Nüüd elab sümpaatne tegelaspaar ka Vanemuise hubases lasteteatrikodus.

Sven Nordqvisti teose ladus dramatiseering – dramatiseerija Jonas Svenssoni käe alt, kelle käekiri ei erine palju Vanemuise draamajuhi enda omast – pakub mängimiseks kompaktse jutukese mõnusa dialoogi ja hästijooksva süžeega, mille puhul ainult lõpp veidi ootamatult kätte jõuab.

Lugu räägib üksi elavast habemikust Pettsonist (Karol Kuntsel), kes oskab suupilli mängida ja on sisustanud oma igapäevaelu puutööde ja pisitegevustega. Vanamehe rõõmuks ilmub tema sünnipäeval – just kui ta on iseendale kirja posti pannud ja selle täiesti ootamatult ka kätte saanud – tema kodu lähedale ei-tea-kust kastike, mille seest ilmub välja isepäine ja sõbralik kass (Ott Sepp). Kuna kasti peal on kiri “Findus”, saab ka kassi nimeks muidugi Findus.

Väiksele lavale on õdusa kodu kujundanud Liisa Soolepp. Pettsoni majake avaneb meile koos paljude ehedate asjadega: voodi, riiulid, seinapildid, jalgratas, laul teekann ja tagatoas vana grammofon. Ruumi liigendus – tagatuba, kelder, “õu” – annab mõnusa majatunde. Kujundus ja kostüümid, ka lavaloo jutustav laad ja hubane „elu“ näeb välja kui vanaaegsel maalitud postkaardil – vanamees toatuhvlitega, ümmargune kass otsimas head äraolemist soojas toas, erinevad esimed ja igapäevased tegevused – küll vanamehe puutööd, küll kassi ringikõndimised ja uudistamised. Seda kõike kroonib tegelaste tähelepanelik suhtumine üksteisesse, mis kannab sõpruse ja hoolivuse sõnumit.

Välimuselt näevad teatri-Pettson ja -Findus välja sarnased multikategelastega. Muhe vanamees vastab igati tuntud kujule ja tema kõnnak, liigutused ning jutukatked räägivad selgelt seda keelt, et ta elab juba „ammusest” ajast oma lava-majas. Rolli kehastajal Karol Kuntselil on õnnestunud sooritada lavaline kübaratrikk ja muutuda usutavalt pea poole vanemaks.

Kassi puhul paistab aga silma, kuidas värvilises kootud trikoos Findus (Ott Sepp) iga liigutuse ja lause kujundab eheda kassiloogika järgi. Nii nagu kass seda päriselt mõtleks ja ütleks. Roll on läbitöötatud parimate stanislavskilike põhimõtete järgi, isepäine kassi on iga minut tajutav ja teadlik, tema haistmised ja tajud päriskõutsi omad. Vaatamata rohkelt situatsioonikoomikat pakkuvale rollile on vana irooniakuningas Ott Sepp tõsise pühendumisega rolli sisse elanud ja loob väga siira ning usutava Kassi kuju.

Tegelased jõuavad just parasjagu sõpradeks saada, üksteist aidata ja üllatada, uudishimulik Kass segadust korraldada ja Vanamees seda klaarida, kui juba saabki etendus otsa. Kangesti tahaks veel teada, mis neil seal juhtub. Kuid igatahes võivad teatrivaatajad sooja tundega teatrist lahkuda – tegelased elavad lava taga edasi.

Eva-Liisa Linder

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s