“Naksitrallid”

Autor: Eno Raud
Dramatiseerija: Ingel Undusk
Lavastajad: Katariina Tamm ja Sandra Lange
Kunstnik: Kaspar Jancis (külalisena)
Muusika: Kaspar Jancis ja Kriminaalne Elevant
Laulusõnad: Ingel Undusk ja Kaspar Jancis
Osades: Tarmo Männard (Muhv), Andres Roosileht (Sammalhabe), Sandra Lange (Kingpool), Kaisa Selde või Kadri Kalda (Autoparandaja).
Esietendus 22. juulil 2011 Viimsi vabaõhumuuseumis.

Selle suve enimmängitud lastelavastus on tõenäoliselt Nukuteatri „Naksitrallid“. Seda mängitakse 56 kohas üle Eesti.

Selle lavastusega on aga üks kummaline lugu juba algusest peale. Nimelt: kus ja millal seda näha saab? Nukuteatri mängukavast infot ei leia, justkui see polekski Nukuteatri lavastus. Helistasin kassasse. Sealt vastati: „Kuna need on tasuta etendused, siis meil infot ei ole.“ Siiamaani püüan ära mõistatada selle lause loogikat.

Nukuteatri blogi pakub välja veel ühe põhjuse salatsemise kohta: “… „Naksitrallide” etendusi avalikult ei reklaamita. Naksitrallid tahavad nimelt inimesi oma saabumisega üllatada. See-eest saavad huvilised nende tuleku kohta jälgida välireklaami oma kodukohas.” (Nuku blogi)

See tekitab aga kahtluse, et suur võimalus on üllatusest ilma jääda, kui õigel hetkel reklaami ei märka. Pigem võib uudne turundusvõte pakkuda halva üllatuse, kui hiljem teada saad, et etendust mängiti, aga sa ei näinudki. Pealegi inimesed suvel ju reisivad ja tahaks ette planeerida ehk nii mõnegi käigu ühendatult teatrivaatamisega.

Seejuures on tähelepanuväärne, et lapsevanemad on isekeskis välja uurinud (vt Postimehe uudise kommentaariumit), et kuna tegemist on avaliku üritusega, mille kohta peab avalikustama detailse info, leiab Tallinna linnavalitsuse kodulehelt teavet vähemalt Tallinna etenduste kohta – ja selle järgi on järgmised etendused Tallinnas 1. septembril kell 12 Lastekodu tn 32 pargis ja samal päeval kell 16 Politseiaias (vt täpsemalt siit).

Tookord esietenduse eel otsustasin aga vaatama minna ainsat etendust, mille kohta Nukuteatri kodulehel teavet leidus – see oli esietendus Viimsi vabaõhumuuseumis.

Vabaõhumuuseumi mereäärsele muruplatsile oli arvukas publik sättinud end ilusti laias kaares istuma ja meri pakkus taustadekoratsioonina kena vaatepildi.

Esiplaanil toimuv aga enam nii looduskaunis ei olnud. Ehkki loo eesmärk on kena – suunata vaatajaid mõtlema keskkonnale ja loodushoiule -, on nähtav pigem kiirülevaade naksitralli-lugudest, kus suures sahmimises on Eno Raua kangelastest tuvastatavad vaid vaevuloetavad nimesildid.

Võib-olla esitab tänamatu ülesande juba lavastuse tellimuslik iseloom (lavastus loodud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel) või kipakas algkontseptsioon – liita neljakümneminutiline maksitrallilugude lühikokkuvõte prügikorjamisega? Kas oleks aidanud uue näitemängu kirjutamine? Praeguses olukorras tundusid igatahes hädas olevat nii dramaturg (Ingel Undusk) kui ka kaks debüteerivat naislavastajat (Katariina Tamm ja Sandra Lange).

Lugu ise nägi välja järgmine. Naksitrollide punane furgoonauto läheb katki ja kuni autoparandaja (Kaisa Selde) autot remondib, hakkavad kolm kentsaka välimusega tegelast meenutama, kuidas nad üldse kohtusid. Räägivad, et alguses tundsid kõik end üksildasena, siis kohtusid jäätiseputka ees, sõlmisid teiste nõksitrallidega sõpruse, seejärel ajasid kassid linnast välja ja siis võitsid veel kasside abil rotirünnaku. Kõik sündmused mängitakse kiirkorras pilt-pildilt ette, nii et sümpaatsete lasteraamatukangelaste väljamängimine kaob kaootilise sahmerdamisese tolmu sisse ära. Dramaturgiliselt jäävad kõrva vaid üksikud poeetilised hetked, kus Muhv (Tarmo Männard) luuletustega välja astub.

Üllatuslikult tõusevad aga lavastuse kõige tähelepanuväärsemateks komponentideks “nukud”  ehk kila-kola-trill-trall – metallpurkidest, kilekottidest, vanadest nõudest, riietest, harjadest, pappkarpidest – valmistatud tegelased. (Lavastuse kunstnik on Kaspar Jancis!) Nukkude abil mängitakse ette kassid, rotid, linnaelanikud: kassitädi, politseinik ja teised. Nukujuhtideks on nii niksitrallid ise kui ka pärast auto parandamist nukujuhiks hakanud Kaisa Selde, kelle mäng plekkpurgi-kassidega ainsa esteetilise elemendina hetketi tähelepanu köitis.

Just idee valmistada vanadest karpidest, nõudest, telefonidest ja kilekottidest „keskkond“ – nii linn koos selle inimestega kui ka looduspaigad, nt kile-lintidest järv – paneb mõtlema asjade kasutamise ja nende edasise käekäigu üle, annab neile uue elu, mis reinkarnatsiooni kaudu eelmist mäletab.

Lõpuks teatavad naksitrullid, et lähevad liivaranda. Enne aga jõutakse süžeeliselt ainsa keskkonnateemalise hetkeni, lõpupildini, kus kolm tegelast leiavad, et enne randaminekut tuleb praht kokku korjata ja jäätmejaama viia. Nad hakkavad mängus kasutatud esemeid – plekkpurgi-kasse, kilekoti-rotte, kile-lintidest järve jm – Muhvi auto peale laadima. Korjavad rahulikult mitu minutit, kuni auto saab laeni täis. Siis ronivad ka ise autosse ja teevad platsi peal mõned auringid. Ongi lõpp.

Kõige kummalisem seik puudutab aga natsitrallide väljanägemist. Nende kostüüme ja kummist poolmaske. Kõigil krõllidel on peas suured kummininad ja -kõrvad ning üle näo jooksevad kummiribad või poolmaskid, mis nina ja kõrvu pea küljes kinni hoiavad. Kahju oli vaesest Muhvist, kes silmile kippuvat kummiriba aeg-ajalt kergitada püüdis, et välja näha. Kui Sammalhabe (Andres Roosileht) paistis veel-kuidagi-äratuntava pika rohelise vanana ja Muhv pruuni karvatondina (kes paistis silma atsaka käitumise ja selge diktsiooniga!), siis Kingpool Sandra Lange esituses oli kummimütsiga kiilaspea, kes oma pika krobelise nina, suurte kõrvade, hiigelpatšokkide ja suurte rindadega elavalt mööda platsi ringi jooksis ja aeg-ajalt kõrge heleda häälega rääkis. Nähes rohkem välja nagu poolelijäänud geenimutatsiooniga hiir.

Seda kõike arvestada ei tahaks pikemalt peatuda põsemikrofonidel ja kõlaritest üle kogu poolsaare kostval trallihelil.

Kuid kõigele vaatamata ei tohiks jätta arvestamata võimalusega, et nais-Kingpool on uus kontseptsioon noortelt Turu-koolitusega naislavastajatelt Katariina Tammelt ja Sandra Langelt, kes soovivad purustada soostereotüüpe. Või on see siiski suvine paratamatus? Või on see moodne lähenemine nukuteatrile, et vahet pole, mis soost näitleja kostüümi sees on?

Kui spekuleerida veelkord sooklišeede-vastase revolutsiooni ideega, siis peab märkima, et ka autoparandaja oli vägagi naiselik Kaisa Selde, kes küll täie asjalikkusega autot parandas, kuid kelle välimust ei oldud eriti “remondimehelikuks” tuunitud. Seejuures meenub, et auto parandamise ajal sädistasid kolm näksitralli elavalt auto ümber, kuni nais-parandaja rahulikult lausus: “laske ma teen oma tööd”…

Veel üks kontseptsioon lisandub uudistest (Eesti Päevaleht 03.08.2012, Postimees 04.08.2012), et Tallinna kesklinna piirkonnas levitatud flaieritele on sokutanud oma pildi ka kesklinna vanem Mihhail Korb. Seega, tähelepanu lastekirjanik Eno Raua austajad ja pärijad, nüüdsest on välja ilmunud ka neljas naksikrõll!

Ehkki paljude jaoks piisab vaid naksitrallide nime kasutamisest laval, oli selle sildi all tehtav suuresti muud kui aus kunst. Nii nagu loodusega ei tohi hooletult ümber käia, ei tohiks isegi tasuta etenduste puhul sümpaatse lastekirjanduse traditsiooni ja teatrikunsti mainega hooletult ümber käia.

Nagu üks vaataja pärast etendust konstateeris: „See oli sama palju teater kui traktori sisekumm on Pirelli uus rehv“.

Kokkuvõttes võib öelda, et algidee oli hea, aga teostuses paistab Nukuteater sel suvel silma küll aasta turundustegu vääriva infovarjamise ja naksitrallitamise sildi all pakutava haltuuratralliga.

Eva-Liisa Linder

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to “Naksitrallid”

  1. Nukuteater ütles:

    Tere. Igaühel on õigus oma arvamusele. Aga võrdluseks siinsele soovitame kiigata ka teistuguseid muljeid ja mõtteavaldusi Õpetajate Lehes ilmunud artiklis “Häid asju tehakse ka tasuta” (http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7732) ning Naksitrallide suvetuuri Facebookilehel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s