„Tuul pajuokstes“

Autor: Kenneth Grahame
Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik: Oleg Titov
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov
Laulusõnad: Silvia Soro

Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (külaline), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Andres Oja, Arvi Mägi, Carita Vaikjärv, Kata-Riina Luide, Luule Komissarov, Elmo Tsvetkov (külaline), Ando Loosaar (külaline)

Lühidalt ja otse – minge vaatama!
Ugala Teater on lavastuse mängimiseks leidnud väga täpse paiga. Männimäe külalistemaja aed oma suure tiigi, roheluse ja linnakärast eraldatusega mõjub lihtsalt ja loomulikult. Lavastus on äärmiselt vormiküllane. Oleg Titov on olnud lavastaja, dramatiseerija ja kunstnikuna tõeliselt multifunktsionaalne. Mõtlesin, mis ma mõtlesin ja meenutasin, mis ma meenutasin, aga ühtegi nii rikast vaatemängu vabas õhus ja lastele, ma näinud pole. Väga hea meel oli, et Ugala on võtnud sellesse panustada.
Koreograafi taustaga lavastaja valdab vormi suurepäraselt, kuid samas on julgenud usaldada ka sõna. Mitmed tegelased on oma olemuselt filosoofid ning armastavad pühendada aega ilmaasjade mõtestamiseks. Arvukad iseliikuvaid liiklusvahendeid vees ja maa peal ning mõnuga mängitud koloriitsed tegelased on heaks tasakaaluks loomtegelaste filosoofilistele aruteludele. Suveteater täies eheduses.
Etenduse alguses võttis pisut aega, et harjuda helitehniliste lahendustega – peamikrofone kasutatakse laulude ajal ja siis kui tegelased räägivad teisel pool tiiki. Ka laulude taustamuusika tuleb plaadilt. Kuna keskkond on ise niivõrd orgaaniline, siis mõjusid nö. helikonservid ja kõlarihääl pisut võõristavalt. Aga selge, et nii suurel territooriumil ilma selleta ei saa. Ja nagu öeldud, võttis see vaid pisut aega, et fookus tehnilistelt lahendustelt sisule liiguks.
Mulle meeldib olla tunnistajaks lasteetendustele, mis kummutavad müüdi sellest, et nö. lastekate tegemine on näitlejatele tüütu lisakohustus, mida tehakse kuidagi ülejala. Sageli juhtub ka nii, et esietenduseks ja esimesteks etendusteks veel jagub energiat, aga siis tüdinetakse mängust. Laval hakatakse partnerit lõbustama omavaheliste naljadega, mis hoiab meeleolu veel justkui üleval, aga millel tükiga mingit seost ei ole. Loodan, et „Tuul pajuokstes“ trupp säilitab oma eheda mängurõõmu ja ei lase latti alla.
Augustis mängitakse lavastust veel. Ehk on vahepealne aeg mõjunud hästi ka publiku teadvusse jõudmisele ja need, kes vähegi otsivad etendust, mida koos perega vaatama minna, leiavad selle üles.

Leino Rei

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to „Tuul pajuokstes“

  1. Kirsten Simmo ütles:

    Leino on eespool lavastuse nii kenasti kokku võtnud, et raske on midagi uut ja huvitavat lisada. Kogu meie pere jäi 18. augusti etendusega väga rahule. Vahel tundub, et kui tehakse midagi kogu perele, siis tegelikult pole see õieti kellelegi, aga seekord oli teisiti, kõik said elamuse. Tahaksin eraldi esile tuua kostüüme – väga maitsekad ja stiilsed! Andsid edasi ka tegelaste päritolu ja sotsiaalset staatust, mis koos tabavate vihjetega tegelaste loomsele olemusele moodustasid kokku nauditava terviku. Näitlejatest paistis eriti silma Aarne Soro Konnana. Vahest oli see karakter ka mänguvõimaluste poolest kõige rikkam ja lopsakam, kuid näitleja isiklikku sarmi ja lavalt publikuni kanduvat energiat ei maksa alahinnata.
    Väga hea töö nii kõigilt asjaosalistelt eraldi võttes kui ka Ugala teatrilt tervikuna – vahendeid ja fantaasiat pole kokku hoitud!

    Kirsten Simmo

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s