“Miia-Milla-Manda lugu”

Tantsuteater Zick
Tekst on valminud Jaanus Vaiksoo jutustuse põhjal, koostöös Miia-Milla-Manda muuseumiga.
Autorid ja tantsijad:  Tiina Mölder, Helen Reitsnik, Liis Ilula, Raido Bergstein, Simo Kruusement
Esietendus 13. juunil 2012 Miia-Milla-Manda sisehoovis
Kogu pere suvelavastus
Kestus: 50 min

Kadrioru pargis, mänguväljaku servas, asub Miia-Milla-Manda muuseum. Tegelikult on siin lastele mõeldud majake olnud juba 75 aastat, kord lastepargi või spordikoolina, kord raamatukogu või muuseumina. Sel suvel viib tantsuteater Zick vaatajad ajas tagasi, näidates pilte lastekeskuse ajaloost. Selle tarvis on kolmeks juunikuu päevaks muuseumi sisehoovi ehitatud riideseintega mänguplats. Vaatajad istuvad tribüünil. Valgustus on omast käest võtta – lava päikesevalguses, tribüün varjus.

Vaatajate ette astuvad lasteks kehastunud tantsijad. Tüdrukutel on seljas eestiaegsed kleidid. On 1937. aasta. Sel ajal rajati esimest korda Kadriorgu lastepark. Lapsed mängivad kujuteldavate reketitega sulgpalli ja marsivad nii suure kiirusega rivis, et väike publik naerma hakkab. Üks poiss on roninud kõrgele katuseservale ja nagu ikka, üks väike tüdruk alt seda seda vaadata ei julge: „Sa oled liiga kõrgel!“. Siis laskub poiss köitpidi alla. See on julgustükk, millele kõik kaasa elavad. Seejärel selgub, et lasteparki pääsemiseks tuli toona läbida tervisekontroll. Muidugi on lastel käed mustad – nad seisavad rivis ja poisid püüavad kiiruga käsi vastu riideid puhtaks pühkida. Kuid lapsed leiutavad mitmeid trikke tervisekontrollist läbi pääsemiseks – näiteks seisab puhaste kätega tüdruk poisi selja taga ja ulatab tema kaenla alt ette hoopis oma käed. Selle peale löövad kõik rivis patsu. Üle mänguplatsi levib kerge ja rõõmus meeleolu, laval ja tribüünil, laste ja vanemate seas. Lastelaagri mängud jätkuvad. Hüpatakse hüpitsaga võidu, aga kuna keegi numbreid veel päris hästi tunne, on küsimus ainult selles, kas number on suurem või väiksem kui tuhat. Tuhat on oluline. Sest üks poiss hüppas enne tuhat. Mängitakse purjekat ja laeva. Üks on korsten, teine ankur, ülejäänud moodustavad laeva kere. Siis võetakse kastekannud – toonane suvi oli väga palav ja lapsed pidid palju taimi kastma – kastekannud tekitavad kohe elevust. Üks laps publikust teatab kõva häälega: „Nad teevad siin päriselt märjaks!“ Jah, tõesti, tantsijad veavad kivipõrandale vesiseid mustreid, liigutustest kasvab kastekannutants. Veel keerutatakse nööridega ja mängitakse inimnuppudega trips-traps-trulli. Siis toimub lastelaagris ujumistund – kes ujub selili, kes konna või krooli, üheskoos saab püstitada püramiide. Helitaustaks atmosfääri-loov veesulin. Liikumisrühmal leidub lahendusi nagu varrukast, lastemängude kerge meeleolu luuakse paljuütlevate liigutuste ja ilmete, kõnekate kombinatsioonide ja kokkumängudega.

Pärast veemänge tuleb lastelaagris söögitund. Laval on suur supikauss ja kausi sees supinahk. Järsku hakkab supinahk liigutama. Selgub, et supinaha all kükitas hoopis Tiina –  piima-supp oli Tiina-supp! Varsti jookseb supinahk mööda platsi ringi ja ajab tegelasi taga. Seejuures on sümpaatne, et etenduse tegijad nimetavad üksteist pärisnimedega, seda usutavamana mõjub “päris”-laste-maailm. Kuid juba tuleb õhtu ja magamaminek. Pea alla sätitakse roosad ja hallid padjad. Kes on võrkkiiges, kes pikutab selle all. Ühel tüdrukul tuleb mõte: „Ärme maga! Lähme kivi juurde!“ Poiss vastab: „Ma ei julge.“ Tüdruk: „Paneme padjad pähe!“ Poiss: „Siis ma julgen.“ Kivi juurde minekust kasvab välja padjad-peas-tants ja sealt edasi patjade lennutamine. Tribüünil hõiskavad lapsed kaasa: „Padjad lendavaaaaad!“ Nüüd aga muutuvad padjad saarteks, mille pealt saab ühelt teisele hüpata – näe, siin on Hiiumaa, selle kõrval kohe Island. Lapsed hüppavad saartel. Aeg läheb aga omasoodu edasi.

Selgub, et sõja ajal tegutses lastepark edasi. On aasta 1942. Kui tuleb häire, tuleb peitu minna. Häire-tuut on ainus koht etenduses, mis veidi valjult ehmatab. Õnneks möödub häire peagi ja nüüd saame kaasa elada sportlike nõukogude noorte treeningutele, mille jooksul tõstetakse kangi ja tehakse jõu-ja-ilu-harjutusi, taustaks „olgu jääv meile päike…“ Nõukogude ajal tegutses siin spordikool. Samas kompleksis oli Tallinna Mererajooni raamatukogul oma tuba – lava teises servas loevad prillidega tegelased, ilmetuvärvilised väljaveninud kampsunid seljas, raamatuid.

Jälle hüppab aeg edasi. Tuleb välja, et 1979. aastast tegutses siin populaarne sporttantsutrupp „Palestra“. Peapaelad, säärised, harjutused „tšikk-1“ ja „tšikk-2“. Täiesti selgeks saab, et tantsuteater Zick on õige valik lastekeskuse ajalugu esitama – mitte ainult oma nime poolest, vaid ka selle poolest, et selle koha vaimu ongi läbi aegade moodustanud mäng, liikumine, tants ja muusika.

Ootamatult jõuab juba kätte iseseisvusaeg. 2002. aastal tahetakse siiakohta rajada džuudokool. See tähendaks vana maja lammutamist. Ehitajate helkivad neoonvestid üll’ tõmmanud tantsijad plaanivad hakata kivi nihutama, teised kerivad lahti paberirulli, et vaadata, kuidas ajalooline maja lammutada ja uus asemele ehitada. Üks tantsijanna küsib jämeda hääle ja ehitusmehelike žestidega: „Kuhu meie läheme?“ Teine vastab: „Objektile!“ Selle peale naerab üks isa pisarateni. Vanematele pakub etendus palju äratundmisrõõmu.

Lastepaiga ajalugu lõpeb õnnelikult – siia tuleb lastemuuseum Miia-Milla-Manda. Etenduse lõpuks laulavad nii lapsed, tantsijad kui ka kivile roninud muuseumitöötajad koos Miia-Milla Manda laulu ning lapsed kutsutakse lavale mängima.

Kokkuvõttes on sündinud taas üks sümpaatne lavastus, milles oluline roll laste mõttemaailmaga tekstil ja liikumislahendustel. Ehkki sellesuvised mängimised piirdusid kolme korraga, on lavastust lootust näha ka järgmisel aastal.

Eva-Liisa Linder

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s