“KUNKSMOORIMÄNG”

Aino Perviku “Kunksmoori” ainetel                                                                                   Lavastaja Janek Savolainen                                                                                            Kunstnik Liina Unt                                                                                                 Valguskujundus Tauri Kötsi                                                                                      Mängivad Maria Soomets, Maarius Pärn, Aivar Kallaste, Julia Kaškovskaja, Kristjan Põldmaa või Katariina Renate Parksepp

Vanemuise teatri lastelavastused väikesel laval (Teatri Kodu saalis) loovad ootuse, et kui suudetakse oma kolmežanrilisust ilma hinnaalanduseta rakendada väikevormi raamides, siis võivad tulemused olla uudsed ja väga huvitavad.                                          „Kunksmoorimäng“ andis sellest potentsiaalist aimu. Seda just draama ja tantsu kokkupuutel. Lavastuse mõjukamad stseenid sünnivad Maria Soometsa ja Julia Kaškovskaja koostööst. Üks on draamanäitleja, teine tantsija. Mainitud stseenides on üks nukujuht, teine nukk. Nende teineteise taju on väga tundlik, nõtke ja elegantne. Üks elusuuruses inimene juhib teist kui nukku, aga teeb seda kohati kergete impulssidega, kohati jõulisema suunamisega, ise rääkides nuku teksti nii, et need kaks tegelast põimuvad ja muutuvad üheks. Tõesti, erakordset sünergiat oli tajuda nendevahelises koostöös. Selliseid kokkupuutepunkte erinevate žanrite vahel, väikesel laval ja lastele tehtuna, ootaks kindlasti rohkem ja mitte ainult selle lavastuse raames.

Kui kogu lavastus oleks tervikuna sama kõrge latiasetusega, kui Maria ja Julia oma stseenides suudavad välja mängida, siis oleks tegemist erakordse nähtusega.           Soovitan seda vaatama minna, aga ehk nii paari kuu pärast või sügisel. Suure teatrina on Vanemuisel võimalus mängida aja jooksul tükk sisse. Mõni väiketrupp seda endale lubada ei saaks. Neil ei jaguks nii palju mängukordi, et loota tüki sissemängimist poole aasta pärast. Aga see on muu teema.

Praeguses seisus vahelduvad suurepärased stseenid ärakukkumistega. Alguse ja esimese poole leidlikkus ja originaalsus saab ühel hetkel otsa ning jääb mulje, et proove on isu ja südamega tehtud kuni esietenduse ootamatu saabumiseni, otsad on kiiresti ja suurte traagelniitidega kokku tõmmatud. Kui esimeses pooles on mängulisemad stseenid lustlikult lahendatud, siis lõpu osa Trummi-Kunksmoori südamlike enese- ja teineteiseleidmise pildid jäävad markeerituks. Sõnajõudu pole juletud usaldada ja potentsiaaliga stseenid jäävad üheplaaniliseks.

Lavastuses on kandev osa lapsel, kes loeb raamatust Kunksmoori lugu ette, ise aeg-ajalt mängu lülitudes, aeg-ajalt mängu kõrvalt jälgides. See ei oleks kerge osa ka õppinud näitlejale, kuid tööd lapsnäitlejaga oleks tulnud teha kordades rohkem. Lapsnäitleja liigub oma kindlaks määratud raamides ja „tulistades“ läbivalt ühesuguse temporütmiga teksti, jääbki ta peamiselt raamatu ettelugejaks. Tõelise kohapeal sündiva mängu hetki on aga vähe. Tean, et üks laps sai vähem prooviaega kui tema dublant, aga prooviperioodil tegemata jäänud tööd ei tohiks teha etenduste käigus ja vaataja arvel.

Siin ka link arvustusele. Maitsed ja arusaamad on erinevad, aga aeg-ajalt tahaks kirjutada arvustuse arvustust. Omamoodi nõiaring. On kahtlemata tänuväärne, kui kirjutatakse lasteteatrist, aga Marite H. Butkaite kirjutised eristuvad oskusega olla lapsemeelne, kirjutada nähtust lapsemeelsete meeleolupiltidena. See on vaatenurk, mis vaatab mööda konstruktiivsest kriitikast. Vaatenurk, mis annab lavastusele hinnangu pigem lapse seisukohalt ning jätab kõrvale professionaalse ja adekvaatse tagasiside, millest võiks abi olla ka tegijatele.                                                                                                                             Aga kes ütleb, et nii ei või ja kes ütleb, et mul rohkem õigus on kui tal? Igal juhul julgustab selline peegeldus vaatajat saali tulema. Minul praktikuna jääb ikkagi küsimus, kes aitaks ka tegijail edasi areneda?

http://www.vanemuine.ee/manguhoos-tekib-toas-uus-maailm

Leino Rei

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s